Review day 4
Learning objective
Review day 4
Learning objective
Intervensaun estilu de vida ida ne'ebé mak efetivu liu atu jere Hipertensaun Arterial?
Hasa'e konsumu alkohol
Hamenus konsumu fibra
Halo ativdade fiziku beibeik
Han Masin no hemu Cafe barak
Sintomas saida maka normalmente iha relasaun ho COPD?
Kulit nakfera
Moras kabun
Mear kroniku
Haree la klaru
Oinsa atu eduka pasiente ida ho hipertensaun?
Sublinha importansia husi aderensia ba medikamentu
Foka deit ba ezersisiu
Ignora necessidade kuidadus
Enkoraja fuma
Oinsa ho frekuénsia ema adultu ida atu halo rastreiu ba tensaun arterial tuir matadalan TLS PEN 2019 nian?
Kada tinan 5
Kada tinan 3
Tinan-tinan
Kazu simples hotu-hotu ne’ebé bele maneja iha uma
Iha kazu luksasaun lateral (nehan nakdoko no book an ba sorin), prosedimentu primeiru sokorru ida ne’ebé mak labele halo?
Estabiliza pasiente
Koko repozisiona fali nehan ba nia fatin ho forsa makas
Enkamiña pasiente ho urjénsia ba atendimentu dentáriu.
Avalia emorrajia no kontrola ho gaze
Tempu ideal ne'ebé fó prognóstiku di’ak liu ba reimplante(kuda) nehan permanente ne'ebé monu (avulsaun) sai husi ibun laran.
Oras 2 too 3 nia laran iha klinika
Minutu 15 too 30 nia laran iha fatin asidente nian
Minutu 60 too 120 nia laran
Rai kleur too nehan maran mak reimplanta
Sinal ka sintoma ida ne'ebé mak sai hanesan suspeitu boot ida ba kankru oral ne'ebé presiza enkamiñamentu/refere urjente?
Ans Noda mutin iha nehan ne'ebé bele remineraliza.
Úlsera (kanek) iha ibun laran ne'ebé liu ona semana rua.
Niran sai raan uitoan bainhira foin eskova nehan.
Ibun maran tanba hemu ai-moruk barak.
Minutu hira ba atividade fisika ne'ebe rekomenda ba adultu, maka ?
Minutu 20 kada fulan
Minutu 150 atividade moderadu kada semana
Minutu 5 kada loron
Fulan ida dala rua