Vizaun Jeral Hipertensaun, Diabetes, Fatores Risku &
Konsekuensia Socio-ekonomiku
iha Timor-Leste
Vizaun Jeral Hipertensaun, Diabetes, Fatores Risku &
Konsekuensia Socio-ekonomiku
iha Timor-Leste
Objetivu Aprendizajen
Iha sesaun nia rohan, partisipante sira sei bele informadu konaba:
Kompromisu Governu & Planu Setor Saúde ba moras hipertensaun & diabetes, nia politika & estrategia
Konseitu, sintomas, sinais, komplikasaun & diagnostiku husi moras hipertensaun & diabetes
Koñesementu kona-ba oinsa karga problema saúde públika relasiona ho moras hipertensaun & diabetes
ImplikasaundezenvolvimentuSocio-ekonomiku Timor-Leste husi moras hipertensaun & diabetes
Faktores risku moras hipertensaun & diabetes
Tópiku ne'ebé kobre:
Introdusaun aumentu kobertura ba hipertensaun & diabetes iha Kuidadu Saúde Primáriu (KSP)
Karga husi hipertensaun, diabetes & fatór risku
Konsekuénsia Sosio-ekonómiku hosi HTN & DM
Rezultadu Aprendizajen
Partisipante sei bele:
Identifika sinál & sintomas hosi hipertensaun & diabetes
Komprende kompromisu & prioridade governu
Deskreve karga husi hipertensaun, diabetes & fatór risku
Komprende konsekuénsia potensiál sira ba saúde públika no ba dezenvolvimentu nasaun nian relasiona ho hipertensaun & diabetes.
Introdusaun Aumentu Kobertura ba Hipertensaun & Diabetes iha
Kuidadu Saúde Primáriu
Kompromisu Governu ba kuidadu HTN & Diabetes 50,000 to’o 2025
Programa Saúde Integradu (PIS)
Pakote Servisu Esensiál ba Kuidadu Saúde Primária (2022)
Pakote Servisu Esensiál ba Kuidadu Sekundáriu & Tersiáriu (2022)
Pakote Intervensaun Moras Esensiál La Hada’et (PEN) ba Kuidadu Saúde Primária (Versaun 1) iha Timor-Leste
Matadalan implementasaun ba Aselera Prevensaun no Kontrolu Hipertensaun & Diabetes iha PHC iha Timor-Leste
Sistema Rejistu Médiku Eletróniku (Registro Electrónico de Saúde)
Atividade outreach iha programa SISCA
Aplikasaun E-Medisina ba Previzaun & Aprovizionamentu Medikamentu
Sistema Informasaun Jestaun Saúde (DHIS-2)
Kompromisu & Prioridade Governu
Hipertensaun
Kondisaun ida iha ne'ebé vazu raan aumenta beibeik presaun.
Tensaun arteriál adultu normál SBP 120 mmHg & DBP 80 mm Hg.
Diagnóstiku: Vazu sira raan nian iha presaun ne'ebé maka aumenta beibeik - SBP ≥140 mm Hg no ka ≥90 mm Hg, hasai iha loron 2 ka liu ketak.
Sintomas: Ulun moras maka'as, moras iha hirus-matan, ulun-todan, laran-sa'e, muta, matan-been, inus ran sai.
Komplikasaun: Hipertensaun ne’ebé la kontrola kauza atake kardíaku, insufisiénsia kardíaka, stroke & moras rins.
Fatór risku:
Modifika: Konsumu masin barak liu, dieta ne'ebé barak iha bokur saturadu no bokur lasaturadu, konsumu ai-fuan, modo sira, inatividade fíziku, konsumu tabaku, alkol, todan liu ka obesu, estrese mentál.
Labele modifika: Istória família nian kona-ba hipertensaun, idade > tinan 65.
Diabetes
Ida-ne'e maka moras króniku, metabóliku ne'ebé karakteriza ho nível aas glukoza iha raan (ka raan midar).
Glukoza plasma venosa ka kapilar jejún ne'ebé normál: <126mg/dL/<7mmol/L ka glukosa iha raan aleatóriu/random <200mg/dl / <18mmol/L
Diagnóstiku: Glukoza plasma venosa ka kapilar jejún: ≥126mg/dL / ≥7 mmol/L ka Glukoza raan aleatória/random ≥325mg/dL / ≥18 mmol/L.
Sintomas: Urina beibeik, hamrook demais, kole, lakon todan, hamlaha be-beik, kanek la kura.
Komplikasaun: Diabetes ne'ebé la kontroladu, ho tempu ba estragu grave ba fuan, vazu sira raan nian, matan, rins, nervu.
Fatór risku:
Modifika: Pezu liu & obesidade, inatividade fíziku, konsumu hahan ka bebidas midar & karboidratu.
Labele modifika: diabetes iha familia primeiru grau, istória diabetes gestasionál, moras kardiovaskular & fatór risku sira.
Favor temi tok valor normal glukosa ran jejun
<126mg/dL/<7mmol/L
Answer B
Answer C
Answer D
Inverte Pirámide
Karga husi HTN, DM,
Determinante Sosial & Fatór Risku
Exersisiu
Ita-boot bele fahe karakterístika xave sira kona-ba HTN & DM?
Apresenta husi DPHO NCD?
MLH ho natureza krónika, Kardiovaskular maka responsavel prinsipál ba mortalidade iha mundu inklui iha Timor, oinsá nia tratamentu & jestaun sei diferente hosi HTN & DM?
Progresu Servisu (Pontu focal, Fatin Spasu)
Dezafius & Sugestaun
Karga hosi MLH
Pezu ne'ebé aumenta husi MLH, iha hipertensaun & diabetes, hamosu dezafiu boot ida ba sistema saúde públika iha mundu tomak.
Iha Timor-Leste, MLH mak kauza prinsipál ba mortalidade ne’ebé kontribui ba 53% husi totál mate 7552 kada tinan.
Kada tinan ema liu 1952 mate antes tempu tanba MLH. Moras kardiovaskular (CVDs) ne'ebé inklui atake kardíaku & stroke maka kauza prinsipál ba mortalidade (26.40%) tuir fali ho Kankru (7.1%) & moras respiratóriu króniku (5.5%).
Hipertensaun (HTN) & Diabetes (DM) maka kontribuinte prinsipál ba mortalidade Kardiovaskular.
Prevalénsia hipertensaun 26% & prevalénsia diabetes 5.3% ne'ebé adultu na'in-1 hosi na'in-4 ho hipertensaun; & adultu na'in-1 hosi na'in-20 ho diabetes.
Tuir Relatóriu Espesialista agora daudaun: ~1-2 kazu stroke foun loron-loron iha HNGV liuliu entre joven sira tinan 50 ba kraik.
Konsekuensia Sosio-ekonómiku husi HTN, DM & Fator Risku
Determinantes Sosiál & Fatores Riku
Konsekuensia MLH ba Pobreza & Dezenvolvimentu Sosioekonómiku iha Kada Nivel
Istória kazu atu komprende di'ak liután konsekuénsia saúde & sosio-ekonómiku hosi MLH & fatór risku
Abel, ho tinan 29, hanesan kondutór mikrolet ida. Nia hetan rendementu 120 USD/fulan. Abel iha oan na'in 2 & nia maka sustentadór úniku ba nia família.
Abel fuma liu sigaru 20/loron ne'ebé nia folin besik USD 2/loron- Ida-ne'e hanesan besik USD 60/fulan. Abel hetan diagnóstiku ho hipertensaun iha tinan rua liubá. Nia para atu bá sentru saúde sira hodi halo revizaun tanba fasilidade saúde sira ne'ebé nia vizita relata katak laiha ai-moruk hipertensaun nian iha okaziaun oioin.
Abel koko dala barak atu para fuma tanba nia hakarak gasta osan barak liután ba nia família maibé la konsege. Iha semana kotuk, Abel moras makas & lori lalais ba HNGV iha ne'ebé nia hetan diagnóstiku stroke. Abel hetan referénsia ba Singapura maibé, infelizmente, nia mate hafoin loron 10 simu kuidadu intensivu iha Singapura. Ninia tratamentu iha Singapura kustu hasai Governu Timor-Leste besik USD 50,000.
Rezumu husi diskusaun sira tuir mai:
Tabaku aditivu tebes halo susar tebes atu para lahó ajuda profisionál bainhira toman ona. Fuma-na'in sira hanesan Abel presiza apoiu atu para.
Lakon rendimentu ba fatór risku MLH – kustu husi Abel nia sigaru ne'ebé tradús ba liu 50% husi nia rendimentu mensál
Lakuna sira iha sistema saúde nian iha fornesimentu kuidadu akompañamentu no kestaun sira relasiona ho stock-out ai-moruk nian
Konsekuénsia saúde & sosio-ekonómiku:
Gasta liu 50% husi ninia rendimentu mensál ba sigaru, governu mós gasta 50,000 USD
Pior liu Abel mate sedu, husik hela nia feen & oan ki'ik sira.
Pergunta & Resposta Konfirmasaun
Saida maka servisu rutina sira ne'ebé disponivel ba HTN & Diabetes iha ita-boot nia Fasilidades Saúde ?
Kobertura ba servisu sira:
Triajen ba HTN
Triajen ba Diabetes
Tratamentu HTN Ai-moruk sira:
Tratamentu Diabetes Ai-moruk sira:
Sé maka halo diagnóstiku & fó tratamentu/receitas:
Alvu ba kobertura?
Sumáriu
Sumáriu
MLH hanesan kauza prinsipál ida ba pobreza & hamosu ameasa sériu ba dezenvolvimentu sosio-ekonomiku (nivel individuál, umakain & nasionál).
Kompromisu atu koloka ema 50,000 ho hipertensaun & diabetes iha jestaun bazeia ba protokolu to'o 2025.
Hipertensaun (HTN) & diabetes (DM) maka kontribuinte prinsipál ba mortalidade Kardiovaskulares.
Hadi'a kuidadus hipertensaun & diabetes hanesan servisu xave iha Programa Integradu Saúde (PIS)
Matadalan implementasaun ba Aselera Prevensaun, Kontrolu Hipertensaun & Diabetes iha KSP iha Timor-Leste disponivel ona.
Kobertura alvu tenke identifika & atinji tuir prioridades nebe iha.
Obrigado….
Obrigado